26. jaanuaril väisas IT ja majandusminister koos kaaskonnaga Metecit!
Minister tundis huvi, milline võiks olla riigi roll majanduse elavdamisel ja ettevõtete toetamisel?
Palju räägiti haridusest. Meteci esindajad arvasid, et haridust ei saa korraldada turumajandusliku nõulduse – pakkumise põhimõttel eriti olukorras, kus pakkumine ehk siis haridus on riigi poolt täielikult tasuta.
Haridus on pika vinnaga. Ameti valiku hetkel buumivad ja populaarsed erialad ei pruugi hetkeks, kui noor on ameti selgeks saanud enam üldse tipus olla.
Riik saab enda jaoks määrata strateegilised haridusvaldkonnad ning noori sinna pakutavate õppekohtade arvu ja paremate õppimistingimuste kaudu suunata.
Kantuna kestva kooliõpetajate streigi meeleoludest tuli juttu ka keskharidusest. Meteci esindajad avaldasid arvamust, et gümnaasiumi ja kutseharidusõppe vahel võiks olla veel üks õppevorm, mille käigus noored nädalas nt. ühel päeval viiest omandaksid tavaliste gümnaasiumiainete kõrval süvendatult mingit eriala – olgu selleks siis IT , inseneeria, arstiteaduse , ehituse vm alane. Selline õppevorm annaks harvade ameteid tutvustavate karjäärivaliku tundide (koos mõne lühikese ekskursiooniga ettevõtetesse) kõrval noorele põhjalikuma ülevaate eriala võimalustest ning nad oleksid gümnaasiumi lõppedes valmis tegema teadlikumat valikud oma tulevase karjääri suhtes.
Räägiti ka sellest, ametite puhul, kus ettevõtetes toimub tänapäeval reaalne töö keerukate arvutiga juhitud tööpinkide ja robotite kaasabil peaks ka vastavate oskuste õpetamine noortele toimuma tihedamas koostöös ettevõtetega.
Selline “PPP” (private-public-partnership) koostöö võiks anda riigile rahalist kokkuhoidu investeerimiskuludelt (koolidesse ostetavad seadmed ja nendega seotud taristu) ning parandada ka õppekvaliteeti kuna õppejõududena saaks rakendada ettevõtete tippspetsialiste kelle teadmised sellise tehnoloogia opereerimisest on tõenäoliselt põhjalikumad kui koolis tegutseval kutseõpetajal.
Juttu tehti ka bürokraatia vähendamise võimalustest riigiga suhtlemisel erinevate lubade/toetuste menetlemisel ning sellest, kuidas “nügida” ülikoole tundma suuremat huvi tegemaks koostööd kohalike
(tööstus) ettevõtetega.
TAGASI